Fujifilm X-H1 – kõige Škodam kaamera?

Tead seda hetke, kui istud oma Peetri külas asuvas ridaelamu boksi terassil mugavas JYSKi aiamööblis, käes tass ZinZino kapselkohvi ja Sinu halli automaatkastiga Octavia liising on makstud. Sel ajahetkel ei oskagi nagu enam elult midagi tahta. Kõlab natukene liiga muinasjutuliselt? Kas saaks veel midagi paremat olla? Kõik hinnas puhkus Egiptuses? Bitcoini farmi kuludega nulli tulemine? Oma rahulolus marineerides püüab üle trimmitud elupuuheki pilku midagi sätendavat. Ja seal ta on. Uus metallikhall Škoda. Veel anonüümsem. Veel Škodam. Diisel. Skaalal üks kuni Škoda oled sina ühtäkki frankfurter, samal ajal kui Sinu naaber on kaheraudne kabanoss merevaiguvorstiga.

Fujifilmi X-H1 on peale vaadates just see. Škodam. Kui X-T2 välja tuli, siis ühtäkki hingasid kõik fotohipsterid üle maailma kergendatult. Ettevõte mis kuulab oma klientide soove – ennekuulmatu, Watson!  Aga õnneks pole inimene kunagi rahul sellega, mis tal on. Juba kiviajast alates on meil vaja suuremat lõket, vemmalt, ratast, kui elanikul kõrvalkoopas. Rõõmust peaksid käsi kokku lööma need, kelle kämmal meenutab pigem midagi Godzilla sarnast ja kes vajab pihku midagi toekamat, sest hüppeliselt on parandatud kaamera ergonoomikat. Esmapilgul tundub nagu oleks keegi visanud GFX 50S liiga kuuma veega pesutsüklisse ja välja on tulnud beebi-gfx!

Beebi-gfx’i nunnuduses peesitades tabab fujigurmaan end mõttelt, et miks kannab kaamera tähist X-H1, mitte X-T2S või X-T2+? Ja mis juhtub siis, kui turule tuleb X-T3 ja X-H2? Tegu on enam-vähem samaväärsete kaameratega, tõsi X-H1 on rohkem videosuunitlusega, kuid hiljutine tarkvarauuendus paneb mõlemad kaamerad samale pulgale nagu Siiri ja Viivi.

    Kui ennist meenutas X-T2  100-400mm objektiiviga Taavi Rõivast kelle kõrval on mingi minivärk, siis X-H1 on oma pekipolstriga rohkem tasakaalus kaamera. See on muidugi natukene kahe teraga mõõk.Väike kest, mis X-T2’st tänavapildid-ninja tegi on muutunud kurvikamaks. Aga anname juurde võetud grammid andeks, sest kaamerasse on jõudnud peotäis tihendeid, mis teda teoorias natukene Eesti-kindlamaks muudavad.

    Juba vanad eestlased ütlesid, et parem pikslipede, kui lihtsalt pede. Esimesel kasutusel ei saa otseselt aru, et midagi väga muutunud oleks, aga hiljem uuesti X-T2 kätte võttes tundus, et keegi on kurja nalja teinud ja kaamerasse Minecrafti installinud. Uus pildiotsija on tõepoolest parema resolutsiooniga ja kiirem, kuid kas ta on parem lahendus kui optiline pildiotsija, jääb juba igaühe enda otsustada.

    Järjekordne lisa, mis alguses tundus täiesti teisejärguline ja “kellel-seda-ikka-vaja-on”. Tuleb välja et on. Võimalik et asi on vanuses ja selles, et tarbitud on umbes aastane Kolumbia kohvitoodangu koguprodukt, aga filmimiseks ja hämaras portreede tegemiseks on isevõbelev sensor äärmiselt mugav lisa. Kui nad oleks selle nimetanud veel näiteks “Sensor ninja” või midagi muud sarnast, mida võiksid kohata meestešampooni sektsiooni riiulitel, annaksin kindlasti plusspunkte. Hetkel ootame kohtukutset terrorirühmituselt liiga sarnase brändingu eest.

    Kui me siin juba sujuvalt filmimisest rääkima hakkasime, siis kaamerasse on leidnud tee uus pildiprofiil “Eterna”, mis vähemalt paberil annab väidetavalt käsikäes dynamic range 400’ga juurde vabadust montaažis värvikettaid keerata nii nagu valitsus aktsiisi. Kui Sa oled lugemisega juba nii kaugele jõudnud, siis rõõmusta. Fuji salvestab ka f-logi sd kaardile.

    Jah. Ekraan on puutetundlik. Jah touch-to-focus on olemas. Jah, näpujäljed jäävad peale. Ei, sellega ei saa vlogida. Sorry.

     Ma ei kontrollinud küll rendikaamera tarkvaraversiooni ja ehk on see uuendustega parandatud, kuid kaamera jooksis paar korda musta auku. Õnneks oli tarkvara valinud selleks kõige vähem sobiliku ajahetke. Ainus fix oli F1 mehaaniku kiirusel akutalla eemaldamine.

    Kes luges mu X-T2 ülevaadet, siis paljud punktid on ka siia ülekantavad.

XH-1 ilma akutallata on nagu ostukeskus ilma Elisa müügimeesteta. Esiteks võtab IBIS omajagu kallinenud elektrienergiast endale ja teiseks, kui soovid filmitavat audiot kõrvaklappidest kuulata, siis ainukene võimalus selleks on akutald.

     Pean kohe hoiatuseks ära ütlema, et olen vahelduva eduga üle aasta pildistanud Fujifilmi X-T2’ga, seega olen natukene apaatne ja andkem andeks, et esimesest sekundist saba kohe rõngasse ei visanud. Kõige suuremat rõõmu tundsin beebi-gfx’i proovile pannes eelpool mainitud parandatud ergonoomikast. Nagu kummitissid on muutus kohe silmaga näha ja käega katsutav. Kui sellele juurde liita võnkuv sensor, värskenduskuuri läbinud autofookus ning elektrooniline pildiotsija, saame enda fotokotti väga kompetentse kontentikonveieri, mis peaks paariks päevaks kõik foto- ja videosoovid täitma. Seda hetkeni, kuni kelmikad kitlid Fuji laboris midagi uut välja mõtlevad.

    Tantsi mis sa tantsid, panomees tuleb alati nurgast. Kui sa ei ole kunagi Fuji’t omanud, siis nüüd on aeg selleks küps. Kui Sinu fotokotis on oma koha leidnud juba Xpro2, X100F, X-T2 ja Sinu instagrami bio’s ei ole sõnu “content creator” või “influencer”, siis otseselt vajadust oma tehnikaparki uuendada ei ole. Aga kellele meist ei meeldiks uued ja läikivad asjad?